20.11.2026 11:18

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Estland Kaitsevägi Autor nicht angegeben
Kaitseväe luurekeskuse ülevaate järgi kordas Venemaa agressiooni 247. nädalal oma sõja lõpetamise tingimusi ja süüdistas Prantsusmaad sõjas osalemises, samal ajal kui lahingutegevus veidi intensiivistus. Rindel toimus keskmiselt 180 kokkupõrget ööpäevas ning Venemaa kaotas keskmiselt 2100 sõjaväelast päevas; kaotused ületasid 10 000 võitlejat juba 12. järjestikuse nädala jooksul. Ukraina kaugmaalöögid tabasid Venemaa nafta- ja sõjatööstuse taristut ning kahjustasid Kertši silda, mille tõttu peatusid maantee-, raudtee- ja laevaliiklus üle selle ning merel Aasovi ja Musta mere vahel.
KI-Zusammenfassung

Venemaa Föderatsiooni vallandatud Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni 247. nädalal kordas Venemaa juhtkond oma seisukohti sõja lõpetamise tingimuste kohta ja süüdistas Prantsusmaad sõjas osalemises. Lahingutegevuse intensiivsus pisut kasvas ning Venemaa kaotused olid jätkuvalt suured. Ukraina suutis purustada Krimmi poolsaart mandriga ühendava maanteesilla osa.

Venemaa Föderatsioon ei pea vaherahu endiselt vastuvõetavaks ja leiab, et mingist püsivast rahust saab rääkida ainult siis, kui sõdivaid pooli eraldab riigipiir. Moskva tõlgenduses on selleks Venemaa poolt enda omaks kuulutatud (kuid mitte vallutatud) Ukraina oblastite piirid. Samuti seob Venemaa sõja lõpetamist Ukraina valitsuse ümberkujundamise ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmisega ning ei ole nõus Ukraina saamisega NATO liikmeks.

Euroopa riikide osalemisega rahuläbirääkimistel ollakse nõus põhimõttelisel tasandil, sest julgeolekuarhitektuuri muutus ei saa muidu toimuda. Küll aga on Venemaale vastuvõtmatud Euroopa riikide praegused seisukohad julgeolekuarhitektuuri suhtes ning võimalus, et Ukrainasse paigutatakse Euroopa riikide relvajõudude kontingent. Välisminister Lavrovi sõnul tähendaks selline samm „Euroopa astumist sõtta“.

Venemaa välisminister süüdistas sõjas osalemises ka Prantsusmaad. Selle põhjustasid avalikkusse jõudnud teated Prantsuse sõjaväelaste viibimisest Ukrainas, kus nad tegelevad väljaõppe ja varustuse hooldamise küsimustega. Prantsusmaa välisminister Barrot iseloomustas Lavrovi avaldust kui propagandat, mille eesmärk on Prantsusmaad hirmutada ja heidutada.

Meenutagem, et selle aasta augustis süüdistas Venemaa ka Ühendkuningriiki sõja õhutamises ja selles osalemises ning kostsid ähvardused Ukrainat toetavatele ettevõtetele. Vastuseks kuulis Venemaa, et Ühendkuningriik jääb kindlaks oma otsusele Ukrainat toetada.

Ähvardava retoorika kasutamine on Venemaa tavakohane katse hirmutada toetajariike, mõjutada otsustusprotsesse ning vähendada toetust Ukrainale. Piiratud edusammude ja kasvavate kaotuste tingimustes teeb Moskva sõja viiendal aastal järjest suuremaid pingutusi Ukraina toetajariikide mõjutamiseks.

Rindel toimus keskmiselt 180 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on veidi rohkem kui eelmisel nädalal.

  • Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõmani suund (Donetski oblast) ja Huljaipole suund (Zaporižžja oblast).
  • Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Harkivi oblastis, Lõmani suunal (Donetski oblast) ning Zaporižžja oblastis Orihhivi ja Huljaipole suunal.
  • Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 2100 sõjaväelast ööpäevas. See on juba 12. järjestikune nädal, kui Venemaa kaotused ületavad 10 000 võitleja piiri ning selle aja jooksul on Venemaa kaotanud 149 000 võitlejat.

Kasvavad kaotused, millega värbamine ei jõua sammu pidada, on avalikkusse jõudnud info kohaselt sundinud Venemaad lühendama ründejalaväe väljaõppe kestust ning nüüd võib jalaväelane jõuda lahinguväljale juba viie kuni seitsme päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

Venemaa väejuhatus püüab edu saavutamiseks ära kasutada halvenevaid ilmaolusid, mis vähendavad droonide efektiivsust ja lahinguvälja „läbipaistvust“, ning rakendada rünnakutel rohkem soomustehnikat. Üks niisugune katse toimus Dobropillja suunal, kuid Vene üksused edu ei saavutanud ja kaotasid üle kümne soomustehnika ühiku.

Venemaa kaugmaalöökide sihtmärkideks olid endiselt Ukraina kütuse- ja energiataristu, ettevõtted, suurte linnade energia- ja küttesüsteemid ning veevärk. Samuti jätkusid rünnakud transporditaristu, elamute, haridus- ja kaubandusasutuste vastu. Venemaa ründas mitmel korral üle Dnepri viivaid transpordiühendusi ning Ukraina andmetel on energeetikataristut tabanud septembrist alates üle 1000 löögi. Möödunud nädalal leidsid voolukatkestused aset enamikus Ukraina oblastites. ÜRO hinnangul on Venemaa kaugmaalöögid peamine tsiviilisikute hukkumise põhjus Ukrainas. Tänavu oktoobris hukkus 95% rohkem tsiviilisikuid kui eelmisel aastal samal ajal.

Lisaks maasihtmärkidele on Venemaa jätkanud rünnakuid kaubalaevade vastu. Oktoobri algusest on Bulgaaria ja Rumeenia lähistel tabamusi saanud 15 kaubalaeva. Viimase nädala jooksul sai tabamusi viis laeva, neist neli 13.–14. novembril.

Ukraina kaugmaalöögid tabasid naftatöötlemistehaseid, naftakeemiatehaseid ja kütusetaristut Krasnodari krais, Samara, Rostovi ja Volgogradi oblastis ning Tatarstani ja Baškortostani Vabariigis. Samuti ründas Ukraina sõjatööstusele olulisi tehaseid Rostovi ja Brjanski oblastis, õhuväebaase Lipetski ja Astrahani oblastis ning Venemaa õhukaitsevahendeid ja -üksusi Brjanski ja Rostovi oblastis, Krimmis ning Krasnodari krais. Eri hinnangutel on Ukraina suutnud vähendada Venemaa naftatöötlemisvõimet 30–55% ning mõnes Venemaa piirkonnas on taas kehtestatud kütusemüügi piirangud.

Ukraina löögid peatasid määramata ajaks autotranspordi liikumise üle Kertši silla, sest üks silla lõik varises löökide all kokku. Venemaa püüdis esialgu hoida raudteeühendust töös, kuid uued löögid sundisid Venemaad 19. novembri hommikul rongiliiklust peatama. Merre kukkunud rusud on seisanud ka laevaliikluse Aasovi ja Musta mere vahel.

Esialgsete hinnangute kohaselt kulub silla remondiks vajalike konstruktsioonide tootmiseks ligikaudu aasta, kuid nende transport ja paigaldamine sõjaolukorras on küsitav, sest see eeldab võimet tõrjuda Ukraina õhulööke ja tagada sillal ehitustöödeks vajalik turvalisus.

See kõik sunnib Venemaad suunama rohkem vedusid Krimmi ja Doni-äärset Rostovit ühendavale maanteele, kus Ukraina on samuti rünnanud nii sildu kui ka veokeid, raskendades seeläbi poolsaare ja seal paiknevate Vene okupatsioonivägede varustamist.



https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-292
Autor
Unternehmen / Organisation
Kaitsevägi
Herunterladen
Teilen
Galerie
Weitere Artikel aus derselben Quelle